Noh, natural horsemanship. Lugesin Parelli lehelt igasuguseid põnevaid asju ja mida ma avastasin.
Beebs on Left-Brain Introvert. Iseloomustuseks (tõlkida ei viitsi):
Welcome to the land of “Why should I? What’s in it for me?” This horse reads people like a book. He knows what you want and he’s not going to give it to you, unless you treat him right. Even though he appears stubborn or lazy, he’s not at all lazy in the mind! Reverse psychology is where it’s at, oh… and treats!
Welcome to the land of “Why should I? What’s in it for me?” This horse reads people like a book. He knows what you want and he’s not going to give it to you, unless you treat him right. Even though he appears stubborn or lazy, he’s not at all lazy in the mind! Reverse psychology is where it’s at, oh… and treats!
Ja veel mõned iseloomuomadused:
The Left-Brain horse tends to be: dominant, brave, confident, calm, tolerant
The Introverted horse exhibits these qualities: low energy, more “whoa” , slow, has a tendency to stop.
Naljakas, aga täppis teema.
Ühesõnaga, võtsin siis kuulda seda iseloomustuse asja ja haarasin härjal sabast kinni. Proovisin laupäev-pühapäev "mida ma saan, kui ma teen midagi". Kuna massöör oli meile andnud soovitused, mis harjutusi teha, läks see käiku. Lõikasin siis ilusad leivakuubikud, sealjuures ka kuubiku oma sõrmest välja ja osa küünest. Mott oli laes.
Alguses tegin ilma maiuseta, harjutused olid aeglased ja kandilised "miks ma pean " stiilis. Andsin maiust, kohe, meel ärkas ellu. Oli nende leivakuubikute pärast nõus terve maneeži pikkuse tagurpidi käima. Keerutas ka, mitu ringi. Niiet, kui ma seisma jäin ja eeldasin, et tema seisab ka korralikult, siis ta jõudis 10 tiiru teha ümber minu ja uurida, millisest taskust see leib tuleb. Leivaga tulid need harjutused hästi välja, kohe pakkus, et mida nüüd ja millist harjutust sa mõtlesid. Kõige paremini tuli muidugi taandamine. Kõndisin, siis jäin seisma ja hakkasin ise tagurpidi astuma, Beebs ka adus kohe pointi ja tagurdas pool maneeži selle leivakuubiku pärast maha.
Tahtsin temaga teha Parelli mängu, millest esimene on Friendly Game. Kui ma lugesin ja vaatasin videosid, ülla ülla - ma olen seda ju teinudenese teadmata ajal mil H. Kilgis oli. Tema näitas mulle igasuguseid põnevusi ja õpetas hobused mängima. FG on kasulik mäng, piits ei ole nuut vaid käepikendus, mulle meeldib see. Mõni kardab piitsa/stekki nagu tuld. Siis olen teinud veel seda teist mängu ka, kus surve peale peab hobune ennast liigutama, kas pöörama esiotsaga või tagaotsaga. Ühesõnaga, neid mänge ma seekord ei teinud, kuna tal oli tekk seljas ja mida ma lohistan seda piitsa üle teki, kui ta ei tunne midagi ja võib ehmatada ja veel lükata lumepalli veerema ka teistele hobustele. Pühapäeval käisin veel väljas kõndimas. Beebs oli väga ärev ja keksis mul sõna otseses mõttes kõrval "luba joosta, luba joosta". Tegin õues slaalomit, mul on hea koht selle jaoks. Soovitati ka mäest üles alla käia, aga mäge pole lähedalt võtta.
Ühesõnaga on maas ka tore asju teha. Tahaks leida mingi koormakile ja palli ka talle. Asja veel huvitavamaks teha. Ka midagi ette võtta tema jänestega, kes tal kogu aeg kaasas on.
Kaie
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar