Welll....Hello!

Tere taas, üle pika aja!

Sellel aastal käisime jälle õega Horse Showl. Nagu alati, midagi ostmata ära minna ei saa :D Sellel aastal juhtus nii, et ostsin rohkem hobuseasju. Aga ega väga mingit super head valikut ka polnud, mida oleks tahtnud hirmsasti osta. Ja siin nad on! Päriselus veel ilusamad!

Eskadron Platinum Collectioni valtrap

Eskadron Platinum Collectioni fliistekk

Eskadron Platinum Collection pinded

Lisaks ostsin veel nööri, 2 paari päitseid, nunnu roosa-lillade hajastega harja, endale Röeckl kindad trenniks. 

Sellel aastal esimest korda mõtlesin, et võiks ju osta endale soojad ratsapüksid talveks. Mul ei ole kunagi olnud ja puudust pole ka nagu tundnud. Jalas on väga mugavad. Ma muidugi katsetasin neid veits soojema ilmaga - nii +10 kraadiga. Noh, palav oli. Aga järelikult täidavad oma eesmärki. Ja need on üldse minu esimesed grippidega ratsapüksid. Ausalt öelda ei tee mina küll vahet, kas on gripid või täisnahk, samasugused täiesti. 

Kingsland Eliza softshell püksid

Nautige ilusaid asju :D 

Mõnus kevadilm

Mõtlesin eile, et patt oleks sellist kevadilma raisku lasta ja maneežis sõita. Mugav nagu ma olen, ei viitsinud ratsapükse ja sääriseid jalga ajada. Ah, saan vatipükste ja roosade kummaritega kah ilusasti kõnnitud ja mõne traavijupi tehtud. Pealegi hea soe.

Aga kes oleks teadnud, et just õues hüppas Tugrikule kevad südamesse? Kohe kui õues selga sain, hakkas T keksima, tahtis traavi teha. Mina ei lubanud, enne tuleb soojaks kõndida. Eks ta keksiski mul terve selle aja, kui kõndisin taha suurele muruplatsile. Silmad suured, puhises ja pea käis kahele poole. Tegin natuke traavi ka, muutus aina lennukamaks ja küsis galoppi... mõtlesin, et okei, väikse jupikese teeme siis. Aga siis, Tugrikul lõi kevad hoopis jalgadesse ja ta hakkas suurest rõõmust tagant loopima. Vatipükstega ma sinna selga poleks jäänud, seega ma võtsin sammu ja läksin maneeži. Hirm tuli naha vahele. Maneežis käis uhke hüppetrenn ja seal jalutasime veidike. Ja muidugi muutus Tugrik maneežis morniks. Aga pole hullu - püüan ikka ilusate ilmadega teha jälle ta tuju heaks. Pilti pole jagada, sest ma ei julgenud ratsmetest lahti lasta.

Sellest ka järeldus - ma panen alati ratsapüksid jalga :D

Kust tulevad soss-sepad?

Tuleb välja, et super atakiga parandatud asjad kipuvad ikka katki minema. Super Atak ei jõua ka ju igavesti. 

Otsustasin ühel heal päeval Imbsu mustade valjaste kapsli, mis oli juba maaaaailmatuma kaua katki, lasta korda teha. Mõtlesin, et viin selle Selveri kingsepa juurde. Tookord tegi mul väga kenade õmblustega lukuvahetuse sääristele. Ei mingit nikerdist, töö oli ilus ja korralik. 

Aga seekord.

Vaadake ise.

Küsisin, kas paremini ei saa. Ei saa. Minu arust on kapsel täiesti rikutud ja sellega kõlbab ainult sõita trennis. Nii kiiresti uut asemele leida pole nii kerge. Ma ei teagi mida teha, äkki hakkan täna öösel kive kleepima peale.

Uus lemmik!

 Leidsin enda jaoks hobuseteemalise mängu (RUA) ja täitsa hasart tekib! Kui koguda mingi arvu siniseid kalliskive, saad endale valikust meelepärase hobuse valida! Ja ükssarve ja tiivad ja saba ja igasuguseid muid vidinaid! Juhuuu! Mu lemmik! 

Imbsu 50 halli varjundit

Vaatasin Imbsu vanu pilte, kui ta oli 8 kuune ja nüüd 8 aastane. Selle aja jooksul on ta täielikult digimuutunud! Ja mulle tundub, et ta võib veel heledamaks minna.

Üle pika aja, tere!

Vaatasin just järgi, viimane postitus oli 8. märts! Selle aja jooksul on igasuguseid sündmuseid kogunenud juba üksjagu.

Kui ma viimati rääkisin, et Tugrik kolis vaiksemasse elukohta, siis mul on põhjust rõõmustada. Ta tuleb tagasi Kilgi talli! Juhhei! Käisin Tugrikut külastamas ka seal vaiksemas elukohas, küll aga sinna minek oli alati komplitseeritud. Kui mul oli plaan minna, siis sadas alati vihma või sada muud häda oli. Aga ma vähemalt jõudsin mõned korrad. Seega ma ootan teda väga.  

Vahepeale jõudis jääda üks ilus aeg maikuust augustini, kus ma tegelesin isa kaudu Beebsi poolvenna Portusega. Oma iseloomult ja olemustelt küll üsna sarnased. Algus algas üsna konarlikult, polnud ju minagi ammu sõitnud ja istak oli üsna paigast ära. Aga mida aeg edasi, seda paremaks läks. Lõpus hakkas täitsa hästi juba minema, eriti kui trenni anti ja öeldi, kuidas tuleb teha. Kahjuks jõudis kätte aeg, mil P sõitis väljamaale. Nagu Beebs, eelmisel aastal. Ta on seal juba aasta olnud ja omanik on väga rahul. Ja sellega olen mina väga rahul. Sest mida võiks üks hobuarmastaja süda tahta, kui tema lemmikuga on kõik hästi ja temast hoolitakse. Ja mina loodan, et ka P saab endale hea kodu, sest ta on seda väärt. 

Imbsust nii palju, et mulle meeldib see, mida temaga tehakse. Väga palju on edasi arenenud, hüppab, ratsastab. Käisin selle nädala neljapäeval vaatamas sõitmist. Muidugi filmisin ka, aga kaameraga. Seda ma kuskile üles ei riputa, sest minu filmimise oskus annab tugevalt soovida. Imbs on veel heledamaks läinud, kui ta oli, natuke on pruuni tulnud täppidena. Ja muidugi on kadunud heinakõht regulaarse treeninguga, seega on ta kenasti proportsioonis.

Portusega viimase trenni selfie

K. 

Kadunud orbiidilt

Hobuseorbiidilt kadumine on minu jaoks loodetavasti ainult selle mudase ja porise ilma süü. Kuna Tugrik elutseb nüüd rahulikumas ja hobustevähemas kohas, siis sellest see orbiidilt kadumine tulebki. Tegemist on pisikese talliga, kus pole maneeži ning ratsutamiseks ja muudeks tegemisteks on põllud, maastik ja muruväljak. Aga sellest pole lugu. Tuleb ainult oodata veidi, kui õues läheb kuivemaks, päevad veel pikemaks ja soojemaks ka muidugi. Muidu kui Kilgis sai õhtul pärast tööd sõitmas käia, siis praegu pole pimedas hobust nähagi. Veidi kahju muidugi, et praegu ainult päeval saab käia, aga midagi pole parata. Päeval on kool, õhtul on töö ja nädalavahetus on ainus võimalus käimiseks. 

Tugrik saab vast aru ikka. Varsti hakkab praktika ja jaanipäevaks on kool läbi. Juhuu! 

Vahepeal täitsa mõtlesin, eriti kui vaatad teiste blogisid, kui kõvasti kõik trenni teevad ja võistlustel käivad. Nii, et mul tuli täitsa igatsus peale... peaksin ka vist endale ühe hobuselise otsima, kellega trenni teha ja võistlustel käia. Niisama trennis käimine, ehk siis jõukas ja rühmakates ei asenda seda kohe mitte kuidagi. Teed oma harjutused ära ja kõnnid tuima näoga minema. Nagu ikka midagi on puudu. Lihtsalt enesetunne on selle poolest parem, et ma olen ennast liigutanud. 

Natuke muud juttu ka. Mind on tabanud iga kevad mingi hoog, sest ma tahan ühte ilusat jopet endale, aga seda värvi pole kusagil. Kunagi isegi proovisin seda jopet, sama värvi ja puha, aga ma ei ostnud ära. Ja kui teine päev tagasi läksin, siis seda jopet polnud enam. Praegu on alles vaid must ja helesinine. 

Fornarina New Paige

Aga! Mu meel pole veel nii nukker, sest varsti on ülla-ülla-tsikli hooaeg! Noh, tsiklit mul veel pole, aga ma kavatsen osta. Varustus on mul juba olemas ja load ka. Load on kuni 35 kW ehk siis A2, kuid teen arvatavasti sõidueksami, et saaksin suure A. Siis on lihtsam ratast valida, pole need kilovatid nii piiratud. 

Jagan teiega oma rõõmu ja näitan varustuse pilte!
Held Kylie kaheosaline kombe, nahast ikka. Üdini naiselik!

Ja aina naiselikumaks läheb! Cabergi kiiver. 

Edasi... Gianni Falco saapad.

Niii...ja kindakesed on samasuguse mustriga nagu kombe. 

Ja siin on kõik vidinad selga topituna! Küll ma olen edev! 

Ja kõik, kes arvavad, et see on ohtlik, millest ma olen teadlik... 

K.