Vaatasin just järgi, viimane postitus oli 8. märts! Selle aja jooksul on igasuguseid sündmuseid kogunenud juba üksjagu.
Kui ma viimati rääkisin, et Tugrik kolis vaiksemasse elukohta, siis mul on põhjust rõõmustada. Ta tuleb tagasi Kilgi talli! Juhhei! Käisin Tugrikut külastamas ka seal vaiksemas elukohas, küll aga sinna minek oli alati komplitseeritud. Kui mul oli plaan minna, siis sadas alati vihma või sada muud häda oli. Aga ma vähemalt jõudsin mõned korrad. Seega ma ootan teda väga.
Vahepeale jõudis jääda üks ilus aeg maikuust augustini, kus ma tegelesin isa kaudu Beebsi poolvenna Portusega. Oma iseloomult ja olemustelt küll üsna sarnased. Algus algas üsna konarlikult, polnud ju minagi ammu sõitnud ja istak oli üsna paigast ära. Aga mida aeg edasi, seda paremaks läks. Lõpus hakkas täitsa hästi juba minema, eriti kui trenni anti ja öeldi, kuidas tuleb teha. Kahjuks jõudis kätte aeg, mil P sõitis väljamaale. Nagu Beebs, eelmisel aastal. Ta on seal juba aasta olnud ja omanik on väga rahul. Ja sellega olen mina väga rahul. Sest mida võiks üks hobuarmastaja süda tahta, kui tema lemmikuga on kõik hästi ja temast hoolitakse. Ja mina loodan, et ka P saab endale hea kodu, sest ta on seda väärt.
Imbsust nii palju, et mulle meeldib see, mida temaga tehakse. Väga palju on
edasi arenenud, hüppab, ratsastab. Käisin selle nädala neljapäeval
vaatamas sõitmist. Muidugi filmisin ka, aga kaameraga. Seda ma kuskile
üles ei riputa, sest minu filmimise oskus annab tugevalt soovida. Imbs
on veel heledamaks läinud, kui ta oli, natuke on pruuni tulnud
täppidena. Ja muidugi on kadunud heinakõht regulaarse treeninguga, seega on ta kenasti
proportsioonis.
Portusega viimase trenni selfie
K.
