reede, 26. august 2011

25.08.2011

Heihoo!

Taaskord käisin eile tallis ja ma ei sõitnud, sest Ando sõitis ise :)
Beebs oli muhe, kuidki tal oli vist vähe palav.. ja tsipa uimane oli ka. Aga õnneks trennis ärkas üles ja tegi kõike, mis küsiti :) Hetkel on treeningkoormus suur, vaja ta ilusti vormi saada ja siis seda hoida :) See nunnu heinakõhuke võiks ka alt ära kaduda :D

Ja mis kõige põnevam :D Beebi ei söö ikka oma Winner Concentrate!! Täiesti pirts ikka, ma ei tea kohe mida teha. Proovisin talle anda nii, et Joseraga segamini, siis teine päev ainult peotäis ja kaera sisse - härra jättis kaera alles, eile Ave mingi megahea lõhnava müsliga alla peotäie, Beebs kaks ampsu võttis ja siis enam ei sobinud. Seal sees on vist mingi lõhn, mida ta kahtlustab. Heidi Tatikas küll sõi seda hea meelega :) Ma olen suht õnnetu, sest see müsli on see, mida ma väga talle tahtsin, just sellepärast, et seal on mingid ained, mis ei lase piimhappel tekkida. Ennetamaks lihasvalusid, juhul kui need peaksid tekkima.

Õhtul käisin veel tallis, siis sõitis Heidi Tatikaga natuke ja siis sõitis jälle Ando :) Heidil seljaga mingi jama, ma pakun oma poolmittemeditsiinilise haridusega diski liikumist vabal tahtel, mis teeb vägaväga haiget :D Traumalaks arvatavasti :D

Aga muidu on tore, täna tuleb veel õhtul sõitma minna ja laupäeval ka, aga laupäeva vaatab, kuidas kujuneb. Pühapäeval tuleb Ando igatahes küll ja hommikupoole tahaks minna võistlusi vaatama :D 

Okeiii, teen midagi kasulikku :) Näiteks praktika aruannet :D:D:D
 
Kaie






teisipäev, 23. august 2011

23.08.2011 Teree!

Tuli ikka väga pikk vahe blogi kirjutamisega..Aga noh, mis seal ikka. Teen lühikese kokkuvõtte.

Trennid on olnud täies hoos - Ando käib ka aitamas ja tsillimas ja sõitmas.
Beebi puhul on märgata suurt arengut. Kui panna ta traavis tööle, siis ketrab ilusti ja ikka viib jalakesed ilusti enda alla, naljakas on lausa istuda, ei uskunud, et ta nii lihtsalt tööle saab. Kuidki noh, mis väga lihtsalt. Ma poleks teda üldse tööle saanud, kui Ando poleks kõrvalt öelnud, mida teha - kui palju juurde sõita ja tagasi võtnud. Puhkus oli ka mul, niiet sain eriti hästi Beebsi kiusata. Muidu raske on see, et tahest tahtmata mul pole nii tugevad jalakesed, et teda nii piisavalt edasi sõita kui vaja oleks. Ei taha nii ka, et hakkad kolkima ja siis saad, see on ka nõme. Nii, et ma proovin ikka oma nunnut taktikat - ei pea kasutama ei tea mis suulisi ja kannuseid ja kolkmima ja närvi minema, et hobune ei tee kohe esimese korraga. Musta tööd on vaja teha! :) See on lausa aastast aastasse. Mul muidugi lambike peas süttis, kuidas teda hästi erksaks saada. Eiei, ma ei hakka teda utsitama julmade vahenditega ja mingi powersööt jääb ka ära. Maakad nagu me oleme. Üleminekud mõjuvad alati väga hästi. Aga ma pean veel väga täpselt mõtlema, kuidas seda teostada. Pean nõu kah muidugi. 6 h aega mõelda ja konsulteerida.

Üldiselt on ta väga tubli, ma ise ka tunnen, et olen arenenud natuke, istaku suhtes kontrollin ennast rohkem. Ja jõudu ja jaksu jagub ka. Ja mott on laes! SEST, kui midagi läheb hästi siis muudkui teeks ja teeks ja teeks :D

Natuke lähemalt. Käisime Andoga pühapäeval maastikul, oli siuke lebo päev, pakun et Beebs oli suht väsinud trenninädalast. Mina olin siis ikka Beebsiga ja Ando Tatikaga. Täiega lahe oli! Siuke tõeline komberdamise maastik, enamuse aja tegime sammu, sest päris kruusa peal ei taha joosta. Aga kohe kui põllule saime tegime veits traavi. Ja kui tuli  siuke mõnna koht, kust oli vili ära koristatud siis tegime galoppi kaa :) Point oli selles, et Tatikas läks ees ja mina siis Beebsiga taga, et ei tekiks võistlusmomenti. Sest, et Beebs tahab alati essa olla. Tatikas kablutas sellist mõnnat galoppi ees, keskmist ja ta püsis ka ilusti galopis ja ma arvan, et talle meeldis, sest ta puristas kaa :) Beebile ka meeldis, sai siukse pika ratsmega väga lebot galoppi joosta. Maastikul muidugi ma ka ei poo teda, maastik ongi siuke lebotamise ja looduse nautlemise koht - eriti Beebi jaoks, kes on suur looduse ja loomade fänn :D Maastikul olid mõlemad mõnnad ja pingevabad. Üldiselt väga nagu midagi ei kartnud, mõni asjake tundus hirmus, aga üldiselt võib lugeda maastiku väga õnnestunuks. Ja see on nüüd niiiii lahe, et Tatikas ka on nii kaugel, et saab koos maastikule minna. Ma ootasin seda aega kaua kaua! Ei pea kedagi lunima, et pliiis pliis lähme. Õega on lihtsam kokkuleppele saada :) Selles suhtes on mul vedanud :)

Aga tavaika jamaika, kui mul veel päeva jooksul ideed lippama hakkavad, küll ma siis kirjutan :D