Täna on tore päev. Külla tulevad loomaarst ja sadulapassija. Juhuuuuu!
Lasen sadula tagasi muuta. Praegu pigem see takistab tal liikumist kui soodustab. Pruuni sadula lasen üle vaadata, miski on valesti ja ebaloogiline.
Täna saab siis teada, mis Beebsil viga on ja mida ma pean edasi tegema. Siiamaani ma olen jalutanud temaga seljas 1 h ja pärast seda teinud iluprotseduure (prei, kiilumädanik). Mulle tundub, et prei on Beebsi jala pealt lahkunud!!! Juhuuuu. Ja üks kindel asi oli see, mis aitas. Seda pole väga saada, aga tuleb olla nupukas :D
Peaksin hankima vatnikud ja igaks juhuks ka tallikaitsmed. Alati läheb neid vaja, siis kui neid ei ole.
Aga aga, mul polegi midagi enam rääkida, päeva lõpuks aga juba on! :D
Kaikaaaa
neljapäev, 22. november 2012
kolmapäev, 7. november 2012
Aind kukuks! 07.11.2012
Tore aeg on olnud, välja arvatud see, et ma olen lennanud Beebsi seljast 3 nädala jooksul vast 3 korda?
Ühel õilsal pühapäevasel päeval otsustasin minna õue jalutama, et mis see ära ei ole väike kohustuslik tiir. Jõudsin siis sinna koplite taha, kus heina tehakse. Mina kõndisin mööda teed muidugi, tagant nägin..krossitsiklid tulevad! Hüppasin kiirelt murule, lootes, et võetakse hoogu maha ja ma jõuan kaugemale minna. Aga ei, hoogu maha ei võetud, Beebs sai südari ja hakkas kiikhobu tegema. Ma kukkusin muidugi maha, tüüp astus mulle veel jala peale ka ja pani jooksu. Suht õnnetult kukkusin, vasakule käele, otse kümpi. Mõtlesin alguses, et midagi on katki, niiii valus oli. Krossitsiklid jäid seisma, aga kui nägid, et tõuseb püsti, siis sõitsid minema. Ma oleksin võinud kiviga visata neid, kui mul oleks mõni olnud. Täielik häbematus. komberdasin siis trollile järgi. Tema oli jooksnud muidu teiste hobuste juurde, sõi seal lume seest rohtu ja nautis ilma. Kui ma jõudsin, siis oli ta üllatunud, et ooo, mis juhtus, miks sa nii kuri oled. Ma ütlesin talle, et ta on natuke paha hobune ja läksin sisse. Valjad sain suure pusimisega peast, sadulat ei saa, ei jõua trippe lahti tõmmata. Kutsusin abi ja jätsin kõik talli vedelema. Läksin traumasse. Kuna ma ei saand endal jopet seljast, siis emand ja Heits tulid appi mulle. Saadeti fotografeerima ja selgus, et katki polnud midagi. Huhh.
Teine kukkumine, mis tegelikult oli vist esimene oli eriti naljakas. Mina nagu ikka, westerni-Kaie, sõitsin päitsetega ja valtrapi-pehmendusega. Olin suht lähedal maneezi uksele, mis viis nr 2 talli. Teiselt poolt kõndis vastassuunas Noora, Centtiga. Ülla-ülla! Ossu hüppas maneeži uksest sisse ja hobused ehmatasid ja me kukkusime mõlemad ühel ajal maha. Naljakas oli see küll :D
Kolmas kukkumine oli eile. Tegin jälle westerni-Kaiet, seisin Beebsiga nr 2 ukse juures ja tüüp lihtsalt tõmbas pea alla ja viskas üles. Ma katapulteerusin, konkreetselt. Ma lahti ei lasknud Beebsi ja ta hakkas plõksima ja kahekat tegema. Ma ei tea, mis tal hakkas. Ei saanudki ära joosta, paraaaaas. Ei midagi, ronisin selga ja kõndisin edasi. Hambad ristis. Täna panen sadula.
Mulle tundub, et varsti tuleks teha kukkumiste-koogi söömine. Suvest ka üks mats ja maaga ühendus soolas. Aga ma ei näe millegipärast, et keegi teine oma kukkumiste eest kooki tooks :D Jutt on kõva, aga tegu pole :D Salatakse maha :D
Sain loa siis hakata Beebsiga traavi tegema 2 minuti kaupa, ülepäeviti tõstan minuti võrra aega. Ja see kuradi prei noh, ei lähe ära, tekivad uued kärnad nats eemale. Ma ei saa aru!
Täna jälle tall. Lähen võtan ussirohu ka apteegist ja kassile dieettoitu! :D
KK (ehk Kukkumiste Kaie)
Tellimine:
Postitused (Atom)