Pole ammu kirjutanud... Jaaaa!

Võistlemas olen käinud koolisõiduvõistlustel. Esimene neist oli Kilgi talli koolisõiduvõistlus, kus sõitsin A21 ja A23. A21s (kokku 4 sõitjat) sain roseti ja teise koha - 62,100%. Auhinnaraha sain 5 eurot :) A23's sain 61,563% ja jäin 4. kohale (üheksa sõitjat). Täpselt joone alla, autasustati kolme esimest.

Järgmine võistlus oli Liivaku Suvine Koolisõiduvõistlus / ERL Suvine Karikas & Noorhobuste Sari Koolisõidus I etapp.
Oli eraldi harrastajate arvestus. Skeemis A23 sõitsin välja 60,938% ja sain teise koha. A24 skeemis 61,413% ja esimene koht.

Särevere võistlus, 9. juunil. Esimeses sõidus A24's sain 60,543% ja neljanda koha. Nüüd vaatan, et mul oli kolmanda kohaga samapalju protsente ja punkte. Lugesin määrustikku:

Kohtade jagamine. Punktisumma võrdsuse korral auhinnalistel kohtadel annavad kõrgemad üldhinded parema koha. Võrdsete üldhinnete puhul on määravaks istaku hinne. Kui ka istaku hinne on sama, jäävad ratsanikud kohta jagama ning nende kohtade jaoks määratud auhinnarahade summa jaotatakse kohta jagama jäänud võistlejate vahel võrdselt. Ülejäänud kohtadel jäävad ratsanikud võrdse punktisumma korral kohta jagama.

Nüüd on siis selge, kas kolmanda koha saanul olid paremad üldhinded või oli istakuhinne parem. Dunno, seda ma vaadata ka kuskilt ei saa, aga ma saatsin kirja võistluste peasekretärile.

Sõitsin veel L32'te ka. See skeem oli nats parem mu meelest. Hoog oli suht raugenud, impulssi polnud. Aga tuli paremini välja. Ma ise ei olnud ka enam nii pinges, üritasin niisama kaasas reisida. Üleminekud tulid ka paremini välja. Kui ta otse on, siis saab välimisega sirgeks tõmmata ja pidurdada. Siin skeemis sain 56,855%, neljanda koha ja punase roseti. Et ää? Jah, piinlikult vähe. Aga eks need kohtunikud tahavad midagi rohkemat näha kui lühikesel jooksvat hobust.

Mul pole muud öelda, kui trenni on vaja teha.

Pilte sai ka tehtud, aga mul ei ole neid hetkel võtta.

Peale võistluste on muud juttu kah.

Beebs on päris noppelt alla võtnud, aga mitte trennist. Ta oli viimati nii peenike siis, kui ta oli nelja aastane. Siin on mingi kala söömisega. Aga Beebs pole ainuke, kes nii ribiredeliks on läinud. Isegi Imbsu beebikõht on kadunud.

Teisipäeval, 11. juunil oli ratsastus. Ma nii vihkan neid pärast puhkepäeva sõitmisi. Iga kord on nagu esimene kord platsile tulek ja Beebs on samasugune:

http://www.youtube.com/watch?v=6FWUjJF1ai0

Istakuga on nii, et mul on mingi hirm täisistaku ees, et ma ei suuda istuda. Hakkan seal väga kargama. Pärast kolmapäevast istakutrenni on tunne päris hea. Kuidagi mugavam oli istuda, pean vist samamoodi enne trenni paika panema selle istumise.

Eile hüppasime igasuguseid takistusi. Kõigepealt platsil ja siis veits murul.
Platsil oli täitsa okei, Beebsil kohati hoog rauges ja siis oli jälle nii turbs, et ma otsustasin paaril korral jala ära jätta, mis oli viga. Muidu hüppab küll igast tünne ja asju, vingerdab nats, aga hüppab. Pärast takistust otsustas tema ise pöörata, paar korda oleks kumbki oma teed läinud. Tema oleks läinud, aga mina oleks käna pannud. Õnneks seda ei juhtunud.
Takistused olid vist 90 cm kanti. Pärast murul proovisin ka sõita. Sõitsin teda lahti, oma arust. Teiste arust mitte. Ja siis tulin takistust, mille Laura ja Maris meisterdasid. Tõtt öelda, ma vist ise kartsin rohkem ja jäin käega peale talle. Esimest korda tõmbas blokki ja teise korraga läks üle, mis peale ei puudunud pärast takistuse ületamist ka pukitamine. Pukitas ka peaaegu pärast igat hüpet. Tünnide ees ka jäi seisma. Teise korraga saime üle. Kunagi ammu ka, kui ma neid plankusid hüppasin, siis jäi seisma ja teise korraga tulin üle. Kui ma tulen tempoga, ei jõua ta vaadata ja paneb blokki, nii on alati olnud. Aga eile tuli tal ilmselgelt hasart sisse. Pean harjutama, et ma eest ei hakka kõvasti hoidma (seda teen siis, kui ise kardan). Siis ta ei hakka pukitama ka pärast. Istaku pärast nuriseks ka, maru sukeldima olen hakanud. Muidu suutsin ennast püsti hoida, aga nüüd teen seal koledaid asju.

Järgmised võistlused on Meistrikad Ruilas. Täna proovin Marise tehtud Kür’i sõita ja siis saab ehk muusika ka paika. Laule veel ei ole.

Olgaaaaa!