On ta jeee, õues on nii külm ja.. vastik ja. Pole saanud ikka loobuda oma talveriietest.
Juttu on kogunenud suhteliselt palju, ma pole viitsinud nii kaua kirjutada.
Põhipoint on selles, et käisin võistlemas Ihastes maneežisõitu. Beebs kodust minnes läks suht ilusti peale, kordedega tagant veits sai aidatud ja peal oligi. Kõige "toredam" oli see, et teine hobune toppis oma jalgu igalt poolt välja kust sai + pluss trampis ka nagu metslane, mis ei olnud üldse tore. Kohale jõudes panin Beebsi boksi, kus ta rahunes ja hakkas heina sööma - tema lemmar tegevus ju. Meil oli tervelt 1,5 h oodata, seega boksi võtmine oli hea otsus. Ma ei kujuta ette, et ma oleks temaga seal vedrutanud ringi see aeg. Sai rahulikult panna valmis boksis. Jõudis kätte aeg ja läksime sooja tegema. Beebs oli kange. Ta võistlustel kangestubki, isegi kodutallis. Mis on naljakas natuke, aga ikkagi on ta selline juhitav ja rahulik, ei kaku pead üles ega midagi, mõistlik. Nüüd tuleb parim osa - Tegin traavi ja et mitte ühele ponile selga sõita hakkasin sammu võtma.. misjärel Beebi koperdas liiva otsa ja mina nagu sitakäkk, jalad nõrgad ja ise nõrk, pudenesin alla. H ja A-L kloppisid meid puhtaks liivast, A muidugi küsis, et kas käid kohe poes ära.. Ei käinud. Redikas ja püksid said kohe ära ristitud. Püksid siiamaani on veel leos :D Sõit läks iseenesest hästi, isegi A jäi rahule, mis on väga üllatav. Ma tean, ta on selline perfektsionist, kes alati nõuab rohkem ja seetõttu kui tema trenni annab, siis ma suren. Ei ole mingit niisama sõitmist, tööd tuleb teha! Ühesõnaga sain teise koha, esimesel kohal oli 67% ja minul oli 66,375%. Ränk eks. Nii väike vahe. Aga mis seal ikka. Beebs sõidu ajal veits hakkas tagumikku ajama, ju ma siis koksasin teda kogemata oma jalaga. Mulle tundub et ma ei jõua temale järele kuidagi, hobune nagu areneb eest ära. Noh nagu see, et kui ma teen natuke neid sääre eest astumisi, siis pärast seda ma pean väga oma jalga vaatama, et ma kogemata ei koksaks, sest pärast seda muutub ta tundlikuks, isegi VÄGA. Ja võibki juhtuda nii, et tema saab aru et ma küsin midagi. Praegu on näiteks selle kontraga sama. Kui ma jätan oma sisemise jala töllama, siis ta tõuseb kontrasse. Okei, see selleks - juba läksin sujuvalt üle võistlustel oma teooriale :D Võistlustelt hakkasime ära minema, siis Beebs ei tahtnud minna kuidagi treikusse. Panime teda peale 2,5 h. Lõpuks panime sõnnikuhoidlast, seal ei olnud tal kuskile tagurdada ja jonn oli ka kõva. Aga lõpuks läks peale. Heaga enam ei saanud. Andisin rahustit, et rahuneb maha ja jalutab peale. Ei mõjunud ja see hakkas mõjuma alles kodus. Tore jälle. (Kuna ma ei saanud talle süüa anda, hiljemalt kell 21.. ja mulle võimalust ka ei pakutud, kuidki ma tegin vihjeid, et ma võin ise tulla ja anda talle heind ette, siis istus ta ilma söögita, terve öö. Aga see pole nüüd nii hull, kuidki mõned räägivad, et ei tasuks seda rutiini rikkuda, neile pidi see tähtis olema..) Valjad panin ka pähe vahepeal, et äkki need aitavad, aga oh mind lolli, jäid kuskile taha kinni ja kuklarihmal üks aasake läks katki. Tore. See kuklarihm läheb mulle rohkem maksma kui mõne valjad kõik kokku. Aga õnneks tuli meile E appi ka, tema pani lõpuks. Beebsile hakkas Ihastes rohkem meeldima, kui kodus, sellepärast ei tahtnudki tulla :D
Tegelikult lõpuks need negatiivsed asjad kaalusid II koha võidurõõmu üles. Ei lähe treilerisse, valjad, no see et ma soojenduse ajal beebiga SAMMUS käsa panin on pigem naljakas :D
Ja siis ma ei saa aru. Nüüd tuleb kuri jutt! Mina ajan omi asju, ei käi nuhkimas ja õelutsemas, et noh, sul ei läinud hobune treilerisse, et kuule tänks jah, sain teise koha küll. Samamoodi võistlustel, küll neid targutajaid ikka jagub! Kurat, no tule sõida minust parem protsent samas skeemis välja, siis tule targutama. Oleks vahe siis mingi samalähedane, aga no 3% on ikka vahe küll. Isegi kui ma sõidus näen, et teisel midagi on halvasti, ei ole minu asi öelda, et kuule, sul oli keskliinid mõlemad viltu ja tähest ka veel mööda ja voldid olid lapikud ja ei sõitnud galoppi tähte välja... jne! Mis siis! Mis tuletab mulle meelde, et kui ma tatt olin ja juba üht-teist oskasin, siis olin ju maailma parim ratsanik! Praegu tõmba võrdlusjooni. Ja no nii enesekindlad, et sure või maha! Ma häbeneksin ennast maapõhja, kui ma suudaks midagi nii absurdset välja genereerida. Ja kui ma suudaksingi (mis nõuaks väga suurt pingutust), siis hoiaksin ikka oma tarkuseterad omale. Öeldakse ju, et ole vait ja paistad targem. See peab paika kah. Samamoodi ei viitsi vaielda erinevate õpetuste kohta ja sellel polegi mõtet. Igalühel oma nö " kool" taga ja kuidas keegi harjunud sõitma on. Selle üle ei ole mõtet arutadagi üldse, kuidas mida teha. Point on lihtsalt lõpuks selles, et kellel asi toimib ja kes areneb üldse edasi. Ja kui ma ikka tahan, siis võin tagurpidi ka ratsutada või saba otsas rippuda. Seda ma olen ka siin sada korda rääkinud, et kui no ei lähe see sõit, siis tuleb midagi muuta. Mul on niii siiralt suva, kuidas üks või kolmas sõidab, peaasi et ma ise oma hobusega hakkama saan. Ja vähemalt ma olen õigel teel, seda ma tean :) Aga no üldse selline nina toppimine teiste asjadesse. Sellest ma ei saa aru, mu aju lissalt ei võta. Mõtled, et oled hall hiireke ja siis kuskilt kuuled jälle midagi.. haiglane lausa. Aitab, teine teema.
Tegelikult lõpuks need negatiivsed asjad kaalusid II koha võidurõõmu üles. Ei lähe treilerisse, valjad, no see et ma soojenduse ajal beebiga SAMMUS käsa panin on pigem naljakas :D
Ja siis ma ei saa aru. Nüüd tuleb kuri jutt! Mina ajan omi asju, ei käi nuhkimas ja õelutsemas, et noh, sul ei läinud hobune treilerisse, et kuule tänks jah, sain teise koha küll. Samamoodi võistlustel, küll neid targutajaid ikka jagub! Kurat, no tule sõida minust parem protsent samas skeemis välja, siis tule targutama. Oleks vahe siis mingi samalähedane, aga no 3% on ikka vahe küll. Isegi kui ma sõidus näen, et teisel midagi on halvasti, ei ole minu asi öelda, et kuule, sul oli keskliinid mõlemad viltu ja tähest ka veel mööda ja voldid olid lapikud ja ei sõitnud galoppi tähte välja... jne! Mis siis! Mis tuletab mulle meelde, et kui ma tatt olin ja juba üht-teist oskasin, siis olin ju maailma parim ratsanik! Praegu tõmba võrdlusjooni. Ja no nii enesekindlad, et sure või maha! Ma häbeneksin ennast maapõhja, kui ma suudaks midagi nii absurdset välja genereerida. Ja kui ma suudaksingi (mis nõuaks väga suurt pingutust), siis hoiaksin ikka oma tarkuseterad omale. Öeldakse ju, et ole vait ja paistad targem. See peab paika kah. Samamoodi ei viitsi vaielda erinevate õpetuste kohta ja sellel polegi mõtet. Igalühel oma nö " kool" taga ja kuidas keegi harjunud sõitma on. Selle üle ei ole mõtet arutadagi üldse, kuidas mida teha. Point on lihtsalt lõpuks selles, et kellel asi toimib ja kes areneb üldse edasi. Ja kui ma ikka tahan, siis võin tagurpidi ka ratsutada või saba otsas rippuda. Seda ma olen ka siin sada korda rääkinud, et kui no ei lähe see sõit, siis tuleb midagi muuta. Mul on niii siiralt suva, kuidas üks või kolmas sõidab, peaasi et ma ise oma hobusega hakkama saan. Ja vähemalt ma olen õigel teel, seda ma tean :) Aga no üldse selline nina toppimine teiste asjadesse. Sellest ma ei saa aru, mu aju lissalt ei võta. Mõtled, et oled hall hiireke ja siis kuskilt kuuled jälle midagi.. haiglane lausa. Aitab, teine teema.
Ühesõnaga, eelmisel laupäeval pidi tulema A trenni andma. Aga sellest kasvas mingi tüliõun, et ma julgesin teda üldse kutsuda. Tõesti tahtsin oma sõiduoskust tublisti lihvida. Irooniline. Sellest ma ei viitsi isegi rääkida, sest see on ülimõttetu.
Kuna A ei tulnud, siis me läksime Tallinna. Kolmekesi, üks ei olnud inimene. Ülla-ülla! Sain endale ilusad ja kvaliteetsed asjad järjekordselt! Ma olin muidugi poes ka mingi 3 h. Valisin asju hoolikalt :D Kuklarihm tuleb tellimusega otse Prestige tehasest. Ma vaatasin muidugi teisi valjaid ka, aga mulle ei meeldinud teised ja sellepärast tellisin ainult rihma. Jah, see maksab palju, aga midagi pole teha ja mingit poolkõva asja ma ei taha. Pirts, jah. Tallinnas veel pidime ühte talli minema vaatama, aga no kurat, ei tulnud kohe pähe helistada L'le ja ei leidnudki üles. Juhatati valesti ja seal me olimegi, lõpuks tegime Tln'le ringi peale. Pärast tiirutamist loobusime, läksime koju oma saagiga - vahepeatus muidugi pizza kioskis, kus on Eestis parim pitsa, mida ma üldse söönud olen. Jõudsin veel õhtul G'ga ka sõitma. Ta on ikka täiega mõnna nii oma olemuselt kui ka sõidu poolest. Pesuboksi panin, siis mõlemalt poolt kettidega kinni ja hakkasin askeldama. G'l olid kindlasti küsimärgid pea kohal, miks ma ta kinni panin, kui ta seisab niisamagi. Hea mälu aga lühike, ma tulin selle peale alles hiljem - aga ma tulin :D
Kuna A ei tulnud, siis me läksime Tallinna. Kolmekesi, üks ei olnud inimene. Ülla-ülla! Sain endale ilusad ja kvaliteetsed asjad järjekordselt! Ma olin muidugi poes ka mingi 3 h. Valisin asju hoolikalt :D Kuklarihm tuleb tellimusega otse Prestige tehasest. Ma vaatasin muidugi teisi valjaid ka, aga mulle ei meeldinud teised ja sellepärast tellisin ainult rihma. Jah, see maksab palju, aga midagi pole teha ja mingit poolkõva asja ma ei taha. Pirts, jah. Tallinnas veel pidime ühte talli minema vaatama, aga no kurat, ei tulnud kohe pähe helistada L'le ja ei leidnudki üles. Juhatati valesti ja seal me olimegi, lõpuks tegime Tln'le ringi peale. Pärast tiirutamist loobusime, läksime koju oma saagiga - vahepeatus muidugi pizza kioskis, kus on Eestis parim pitsa, mida ma üldse söönud olen. Jõudsin veel õhtul G'ga ka sõitma. Ta on ikka täiega mõnna nii oma olemuselt kui ka sõidu poolest. Pesuboksi panin, siis mõlemalt poolt kettidega kinni ja hakkasin askeldama. G'l olid kindlasti küsimärgid pea kohal, miks ma ta kinni panin, kui ta seisab niisamagi. Hea mälu aga lühike, ma tulin selle peale alles hiljem - aga ma tulin :D
Kunagi ükspäev käisime H karjamaal sõitmas. Mis oli väga tore, kuni selle hetkeni mil tegime vea. Oleks pidanud laskma Imbsu ette jooksma ja mina taga Beebsiga, aga tegime vastupidi. Ja mis juhtub xx'ga, kui ta on taga? Mingi hetk tundsin, kuidas Beebs lisas kiirust ja silmanurgast nägin, kuidas Imbsu tuleb... jooksis gepardit :D See oli hirmus, sest ma tõemeeli mõtlesin, et lõpetame mõlemad kuskil posti otsas. Ma pole Beebiga nii kiiresti veel sõitnud, mitte kunagi ja see oli jube. Sest ta ise jooksis, isegi minu ratsmetes rippumine oli tühikargamine. Aga õnneks saime voldi peale keeratud, mispuhul ma mõtlesin, et nüüd on külg ka maas. Aga kõik läks hästi, pääsesime ehmatusega. Nüüd teeme ikka teispidi.. Võib küll olla, et Beebi on kõvasti suurem kui Imbsu.. agal on AGA. Kui Beebi on pika sammuga hobune, siis Imbsu on veeeeeeeeel pikema sammuga. Ja kui ta ikka turbolt jookseb, siis on võrreldav gepardi jooksuga. Nii hullult haarab maad. Nüüd ma ei imesta, miks neid ka võidusõitudes kasutatakse.
Aaa ja siis ükspäev kui ma Beebsiga ka sõitsin, siis sõitsin ka Imbsuga. Seekord tegin Imbsule mina nahka. Kuna ta on sellise erilise jooksuga, siis mulle alguses tundus, et lonkab. Aga ei. Ühesõnaga, tegin galoppi ja järsku vaatan, et vahetab jala ära. Misasjaaaa. Võtsin traavi ja tõstsin uuesti. Jälle vahetas. Say what. Mõtlesin, et unista edasi omavolilisest jalavahetusest. Panin sääre vastu ja Imbsu vahetas tagasi. Ilma mitte mingisuguse puterdamiseta ja jooksis normaalselt edasi. Täiesti hämmastav. Peale selle oskab ta veel vabalt teha küljendamist, seda talle hetkel ei õpetata, aega on veel. Aga proovitud on. Ja nüüd jalavahetus. Tuleb nagu iseenesest. Nii tark hobune! Tal tulevad need õpetused nii lihtsalt, aga üldiselt on ta ikka suht raske hobune, kasvõi oma erilise jooksu poolest. Ja eile kui ma jooksutasin teda maneežis, siis ajasin edasi ja tuli mingi ränk pikendus. Siis ma mõtlesin Heitsile ja tundsin kaasa, et seal on ikka väga raske istuda. Aga tal on väga hea hobune :) Beebiga sõitsin ka samal päeval. Super-lux! Ma väga kaifisin temaga sõitmist. Tegin selliseid harjutusi, millega peaks ta esiotsa pealt ära saama.
Beebsile sain ka valjad ilusti pähe. Ei mingit pea ülestõstmist ega midagi. Panin vanad valjad samasuureks kui uuemad on. Ja mis nali, sama suurus kõik, aga pigustavad kõrvade juurest. Panin suuremaks ja kõrvade taha lambanaha. Mulle ei meeldi absoluutselt enam valjastel see variant, et kapsli rihm jookseb kuklarihma alt. Kuidagi nii vanamoodne ja ebamugav tundub see hobusele.
Panin talle pinded ka, täiesti esimest korda. Tal pole neid kunagi olnud. Ma olen kogu aeg kaitsmetega sõitnud. Aga kuna mul on nüüd komplekt, siis sain panna :D
Here it is!
Uutest asjadest teen ka kunagi pilti.
Aga mul sai nüüd jutt otsa korraks.. :) Loodan, et nii pikka vahet ei tule enam :)
K.
