Jõuluime oli saabunud!

Jah on küll! Minu Prestige kuklarihm on kohal! Juhuuuu! Kohe vaatan järgi, kunas see mul katki läks ja kaua ma ootasin. Niiiii aprillis käisime Ihastes võistlemas ja seal läks katki. Järgmisel päeval tellisin kohe rihma ära. Aga kuna tehasest ei saadud aru, mida vaja on, siis viivitati. Ehk siis, ma ootasin kuklarihma aprillist kuni detsembrini - 8 kuud :D Nüüd jääb vaid üle loota, et see oleks nende samade valjaste kuklarihm. Täna lähen Cargosse järele.

Selle eelmise lõigu ma kirjutasin detsembris 2012. Nüüd ma kirjutan, mis on kuklarihmaga jaanuaris 2013. Vale rihm on :D Ja Fulli kohta maru pirakas. Muidu süsteem on hea, ma sain pihta sellele. Seal see põserihmade külge minevad rihmad eks. Selle rihma pealt jookseb nagu mingi tunnel ja seal sees on nöör, mis siis mõlemalt poolt ühendub neid põserihmasid. Ja pmst see nöör seal sees on liikuv, et siis kui ma nüüd peaksin hobust sikutama suust, siis ta ei saa  nii vastu suud kui muidu tavalise kuklakaga. See nagu pehmendab oma liikumisega. 

Küljelt on näha seda kuklakat. Aga muidu ilusad valjad, ma väga fännan neid. Kannaks isegi.

Ükskord käisin tallis, minuga oli kaasas ka töökaaslane on lapselapsega. Tõeline hobuste fanatt ja samas ka Hello Kitty andunud fänn:D Luges mulle ette, mida ma kõik pean hobusele selga toppima. Panin talle siis HK valtrapi ka. Väga rahul oldi. Boksis panin Beebsi igaks juhuks kinni, uudistama hakkab, siis võib tatsata ka. See laps oli ikka väga julge, ukerdas Beebsil kõhu all :O Kui ma nägin, siis ütlesin, et ära vast ikka sinna roni. Beebs vaatas jumala tülpinud näoga, et mida sa korraldad mu ümber jälle :D Kordetasin teda igaks juhuks ette, enne kui lapse selga lubasin. Iga kord kui ma vaatasin, et kas ikka on seljas, siis oli ta seal pool pikali kallistades. Raudselt tuleb selle lapse vanematel varsti poni muretseda. Ma olen suht kindel.

Tegelikult eelmisel aastal oli veel igast palju asju.Põhiliselt ikka see, et käis hästi palju loomaarste kogu aeg. Naljakas oli kiilumädaniku teema. Nimelt näitasin Buubsiku tallaaluseid kolmele inimesele. Ja mitu arvamust ma sain? Jah, KOLM ja KÕIK ERINEVAD, et millisel jalal kiilumädanik on. Mis seal ikka, panin kõigile neljale jalale möksi peale. Ise pead veel kõige targem olema, eks... rõngenisilmaga ja ultraheli näppudega.

Ühesõnaga on teemas käiguvahe. Eelmisel aastal sai loa hakata ratsutama, pärast seda kui terveks tunnistati. Pärast tunnistamist läksin sõitma ja tüüp lonkas. Aga see oli sellest, et liiga palju küüsi oli lõigatud. Mööduv mure. 

Maris pani mulle plaanid paika ja hakkasime treneerima. Marist vaevas karvane tunne, et Beebsil viskab kerget käiguvahet sisse vahepeal. Kutsusin arsti, jah, on küll. Suht halvasti ikkagi, painutati ja mässati. Andis valu kõrgemalt jalalt. Aga ega tal lihast ka pole selle seismisega ju. Nii, et anti soovitused, mida edasi teha - sõita ja tagaotsa tugevamaks. Masööri soovitati ka ja tekk selga, et hoida soojas neidki lihaseid, mis alles on. Ostsin Jussile teki. 

Täpselt sellise. Ilus tekk, endale väga meeldib. Seljas istus ka hästi. Nüüd saab Beebsi ka harakaks lugeda. Kuldkalake või kuldvillak.. :D Aga see on siis Bucase Smartex All in One. Sobilik on ta talve-, talli-, õue-, vihmatekina. Ja kannatab -25...+15 kraadi juures kandmist.

Teise soovituseni jõudsin ka eile, täiesti juhuslikult sattusin rääkima Triinu'ga, tal pidi tulema sel päeval massöör. Ja oh õnne, tuli meile ka massöör. Õudne oli muidugi see, et Beebsil olid 3 kohta valusad - kukal, kohe väga valus... selg, seal kus sadul on. Sadul on mul kontrollitud ja vaadatud, et see sobib. Ja viimaks tagumine ots oli väga kange. Eriti see käiguvahe jalg, parem tagumine. See oli just puusast valus. Ehk siis, tal oli kunagi "seljavigastus", mis ei pruukinud ollagi seljavigastus, valu tuli nimmest. Kas vana vigastus lõi välja? Posibleee. Minu arvates ta kukkus, tol päeval oli porine ja libe ja ralli pandi ka kõvasti koplis. Siis oli ka tagaots kange, aga midagi siis ette ei võetud, ei tea miks. Sini veel andis mulle mingit soojendavad melassi moodi asja, mida mökerdasin seljale ja panin kile veel peale. Käisin jalutamas temaga ja istus ka tekk seljas üksikus koplis nunna näoga. Kui tundus, et korras, hakkasin uuesti trenni tegema. Nii, et ma arvan, et see on seotud ikkagi selle vana vigastusega. Ja kui vaadata Nõgene mõõtmisi siis on seal kirjas, et tagumine ots jäik. Vähem jäik on tagumine vasak. Seega tagumine parem on jäigem. Vot, Sherlock Kaie. Praegu sööb valuvaigisteid/põletikuvastast asja ja teeme trenni edasi. Pärast 20. jaanuari tuleb ka massöör uuesti.

Ostsin veel koos tekiga talle selle Pessoa süsteemi, mida Imbsu peal katsetasin. Imbsu on nagu raamatust maha loetud hobune. Ideaalne. Ütled, mida vaja joosta on ja jookseb, pole mingit probleemi, et peaks piitsa plaksutama, nii ongi õige minu arust.

Töötas see hästi ja Imbsu lendas mööda maneeži ringi nagu turbolennuk. Hoidsin ainult näpuotsaga kordet kinni, jooksis suurt pikka ringi.

Imbsu on tšill vend, keegi lõi koplis tal nina veriseks, nagu poisid ikka. Ja tema leidis, kelle peale oma nina ära pühkida - loomulikult karja kõige heledama hobuse peale :D Õhtul ma veel vaatasin, Portuse kael oli roosa :D


Aga olks, on aeg.

Kaie